keel

Aus Wiktionary, dem freien Wörterbuch
Zur Navigation springen Zur Suche springen

keel (Estnisch)[Bearbeiten]

Substantiv[Bearbeiten]

KasusSingularPlural
Nominativkeelkeeled
Genitivkeelekeelte
Partitivkeeltkeeli
Illativkeelde
keelesse
keeltesse
(keelisse)
Inessivkeeleskeeltes
(keelis)
Elativkeelestkeeltest
(keelist)
Allativkeelelekeeltele
(keelile)
Adessivkeelelkeeltel
(keelil)
Ablativkeeleltkeeltelt
(keelilt)
Translativkeelekskeelteks
(keeliks)
Terminativkeelenikeelteni
(keelini)
Essivkeelenakeeltena
(keelina)
Abessivkeeletakeelteta
Komitativkeelegakeeltega

Worttrennung:

keel, Plural: kee·led

Aussprache:

IPA: []
Hörbeispiele:

Bedeutungen:

[1] Sprache
[2] Zunge
[3] Saite

Herkunft:

[1] von proto-finnisch *keeli „Zunge; Sprache“

Beispiele:

[1]


Übersetzungen[Bearbeiten]

Referenzen und weiterführende Informationen:

[1] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel
[2] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel (anatoomia)
[3] Estnischer Wikipedia-Artikel „pillikeel
[*] Uni Leipzig: Wortschatz-Lexikonkeel
[1–3] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: „keel
[1–3] Berthold Forssman: Estnisch - Deutsch. Eesti-saksa sõnaraamat. Hempen, Bremen 2005, ISBN 3-934106-36-6, Seite 255